Linnuvaatlustorn
Tornis saab vaadelda linde, nautida kauneid merevaateid või olla hoopis kallimaga koos. Linnuvaatlustorn sobib hästi looduse nautimiseks ja romantiliseks koosolemiseks. Suveööd on siin fantastilised ja talvine tähistaevas unustamatu.
Ka mõttetalgud ja koosviibimised väiksema seltskonnaga on linnuvaatlustornis mõnusad.
Torni esimisel korrusel on tualett, saun, dušhiruum, sauna eesruum koos miniköögiga ( külmik, mikrolaineahi, veekeetja, kohvimasin) . Torn mahutab alumisele korrusele kuni 6 inimest (magamiskohti alumisel korrusel ei ole).
Torni teisel korrusel on võimalik vaadelda linde, mõnusalt aega veeta ning nautida kauneid merevaateid.
Teisel korrusel saab ka pikutada, mahutab kuni 3 inimest. Torni on võimalik jääda ka pikemaks ajaks.
Teisele korrusele ( kus on voodid) saab ainult mööda õuetreppi. Palun pange tähele, et trepp on väga järsk ja ei pruugi sobida väikelastele.
Linnutornis on voodikoht kokku 3-le inimesele.
Linnutorni rent ei sisalda hommikusööki ja sauna kasutamist. Soovi korral saab tellida ka toitlustuse, lisainfot palun vaata Menüü alt.
PUISE NINA
Puise poolsaare tipp-Puise Nina. Nõukogude ajal tegutses siin suur kalatööstus, mis 1990ndatel suleti. Nüüd on sadam ja suurem osa enistest hoonedest rekonstrueeritud.
Vaateplatvormilt ( bussipaviljoni katus) näeb nii Matsalu lahte kui Väinamerd, lõuna pool üle lahe paistavad Saastna poolsaar ja Virtsu tuulepark. Silmapiiril Terendab hulk saari ja laidusid. Meri on siin kivine ja madal, vee sügavus ulatub vaid 3-5 meetrini, saarte ümbruses on veetase veelgi madalam.
LINDUDE RÄNNE
Kevadeti lendab üle rannikumere sadu tuhandeid meist põhja pool pesitsevaid veelinde. Suur osa teeb siin ka pikema peatuse.
Aprilli lõpus- mai alguses hulbivad merel mitmest tuhandest linnust koosnevad aulide kogumid ning kümned tuhanded merivardid ja sõtkad. Väikeste salkadena rändavad punakurk- ja järvekalurid. Papi ja Kumari saarterühma ümbruses peatub hulgaliselt must- ja tõmmuvaeraid. Massiline edasiränne jääb mai teise poolde ning kestab tavaliselt kümmekond päeva. Rändevoolu jälgimiseks on parim aeg õhtupoolikul kella neljast-viiest kuni pimedani, kuid ränne ise võib jätkuda hommikuni.
Suvel kogunevad saartevahelisse merre sulgima merivardid, sõtkad, hahad, hallhaned ja kühmnokk-luiged.
SAARED
Matsalu rahvuspargi koosseisu kuulub osa Väinamerest koos ligikaudu 50 saare, laiu ja rahuga. Suurim neist on metsaga kaetud Tauksi saar ( 300ha). Seitse Väinamere väikesaart on loodusreservaadid- Papirahu, Sipelgarahu, Tondirahu, Valgerahu, Anemaa, Suur-Härjamaa ja Väike Härjamaa. Need saared on jäetud lindudele ja hoitakse inimtegevusest puutumatuna.
Saarte loodus on mitmekesine: mõned on madalmurused ja klibulised, ulatudes vaevalt meeter-paar üle merepinna, teised kõrgemad ja kivised. Mitmed saared on pärast heinateo lakkamist tugevalt roostunud või kaetud kadakate, kibuvitsade ja magesõstrapõõsastega.
Kuna tegu on kõigest 200-500 aastat tagasi merest kerkinud aladega, siin on siinne taimestik alles kujunemisjärgus. Ka lindude mõju taimestikule on oluline: just nende abil satuvad erinevate taimeliikide seemned saartele. Iseloomulikud taimed on näiteks sinerõigas, rannikas ja merihumur.
Saartel pesitseb üle kümne tuhande paari linde. Külg, külje kõrval elavad siin meri-, hõbe- ja kalakajakad, hahad, tõmmuvaerad, hallhaned, kühmnokk-luiged, tiirud, meriskid, liivatüllid jpt.
LOOMASTIK
Imetajatest elutseb saartel vesirott ehk mügri, roomajatest võib seal kohata nastikut ja arusisalikku. Külmadel talvedel, kui meri kattud jääga, võivad saartele sattuda ka rebane ja kährik, kes siis kevadel pärast jää sulamist sinna lõksu jäävad ja nälja kustutamiseks lindude hulgas hävitustööd teevad. Mandriäärsetele saartele ujuvad mõnikord ka metssead, põdrad jt suuremad imetajad. Vees ujumas või kividel puhkamas võib näha hall-ja viigerhülgeid.
Allikas: Keskkonnaameti infotahvel Puise Ninal